Pühapäevast- kolmapäevani

Pühapäeval käisime päeval ema-isaga jalutamas. Nad näitasid mulle viinamarjakasvatusi. Minu meelest on siin mega suured mäed ja kui ma seda neile mainin nad lihtsalt naeravad ja ütlevad,et need on veel väiksed. :D saa siis aru. Hommikuti õpime isaga tavaliselt saksa keelt ka. Ta mega hea õpetaja!

Pühapäeval olin ma mega väsinud ka ja päeval tegin uinaku. Õhtul nagu ikka sõime koos õhtust ja vaatasime vormelit. :D haha

Hiljem läksime Bad Vöslau linna festivalile(?!) See toimub kord aastas ja see on tõesti väga-väga lahe üritus. See aasta esines seal Abba cover band. Käisime ringi ja alati kui vanemate mõni tuttav vastu tuli nad tutvustasid mind neile. Nad teadsid, et ma saksa keelt veel ei valda ja kui me ärahakkasime minema ja ma Tsüchss ütlesin siis kõigil olid sellised näod peas nagu wowww sa oskad juba seda öelda.  Austrias on  ikka super hea vein!!!!!!! 

Ilmselt sain õhtusel üritusel veidi külma, sest esmaspäeval ärkasin ma valusa kurguga. Ja see polnud veel kõik. Enesetunne hakkas aina halvenema. Igatahes, esmaspäeval käisime ema-isaga mind linna sisse kirjutamas ja poes. Üks asi mis on Austrias juba erinev võrreldes Eestiga- kassapidajad vahetpidamata naeratavad klientidele ja on PÄRISELT ka sõbralikud, mitte ei podise omaette kurja näoga nagu Eestis. 

Päeval vaatasime ema-isaga Marlene tantsukooli videosid. Aina rohkem tahan ma nüüd sinna kooli minna sügisest!!!!! Esmaspäeval tuli meil jutuks ka see,et nad on mu arrival family. Küsisin siis selle kohta ja mu ema ütles, et nad polnud kindlad, kas mulle meeldib siin, sest ma kirjutasin oma kirjas, et mulle meeldivad suured mäed jne, aga neil pole siin linnas nii suuri mägesid(tegelt on: haha :D:D) Ma lihtsalt mõtlesin, et ainult sellepärast valisitegi arrival family variandi??? Minul polegi siis midagi viga???? ja ss nad ütlesid,et kui ma tahan ja olen nõus, siis ma võin terveks aastaks nende perre jääda. Maailma parim uudis!!! Ma olen niii õnnelik!!! :) Siis me kallistasime ja oli selline armas hetk. :D Õhtul kui Julia tuli, vaatasime perega Mamma Miat. Julia oli nii armas, et tõi mulle ravimeid kui kuulis,et ma haige olen. :))))
Täna ärgates polnud ka parem enesetunne-kurk valutas, nina oli kinni ja pea valutas. Päevaga ei läinud ka enesetunne paremaks. Käisime emaga Badenis mulle telefoni kaarti ostmas. Kuna mul oli päris halb olla, siis me käisime vaid korra Julia töö juurest läbi ja läksime koju tagasi. See on nii armas, kuidas kõik hoolitsevad mu eest ja tunnevad muret. Julia tegi mulle ekstra vanni...ma ei oska seletada, aga see pidi mu haiguse vastu aitama. Jällegi mega armas temast. :) Paremat õde annab soovida! Õhtul rääkisin veel oma päris emaga telefonis juttu ja juba hakkab see halb hetk tulema, kui eesti keelsed sõnad ei tule lihtsalt meelde ja siis sa proovid mingite tobedate sõnadega seda seletada. :D:D 

Ma loodan,et homme on mu enesetunne parem,sest ma tahan nii palju teha ja õppida jne, aga enesetunne lihtsalt ei luba.. :(

Pluss!!! Ma sain teada, et Bad Vöslaus elab väga-väga palju türklasi :D 

Mõned pildid ka:

Mina haige olemas :(

Lillile meeldib mu voodis magada ja kui ma ukse ööseks kinni panen, siis ta lihtsalt kraabib öösel seda ust. :D Ja alati kui ma vannituppa lähen, siis ta tuleb vaatama, mis ma seal teen. Ehk siis õhtused hambapesud mööduvad koos Lilliga. :)

Lennujaam, perega kohtumine, kodu, emotsioonid

Täna väljus meie lend Tallinn-Helsinki kell 12.30. Jõudsin juba veidi enne poolt 11 lennujaama. Polnud jõunud veel lennujaamas korralikult ringigi vaadata kui mu parimad sõbrad lihtsalt jooksid mu juurde. See oli niii niii armas. Nii hea on teada, et sind jäädakse siin Eestis ikka ootama ja igatsema. Ma sain neilt ka kõige lahedama kingituse! (ps. võite kindlad olla, et seda särki kannan ma uhkusega seal kaugel maal)

Igatahes, sõbrad kallistatud-musitatud rääkis YFU vabatahtlik meile veel olulised asjad üle ja soovis edu. Jäi veel aeg perega hüvasti jätta. Ausalt öeldes möödus mu minek väheste pisaratega. Kurb oli vaadata, kuidas sõbrannad nutma hakkasid. :( (aga kõik on okei, ma varsti tagasi!!!) Mega lahe vaatepilt oli see, kui me turvaväravatest läbi läksime ja kõikide meie pered ja sõbrad jälgisid meie igat sammu. :D Käisime veel lennujaamas poes ja läksime Helsingi lennule.

PS. See oli mu esimene lend elus!

Helsingi lennujaamas me teoorias ei pidanud isegi terminali vahetama, AGA me suutsime ikkagi ära eksida, sest meil oli vaja ju Starbucks üles leida :'D Saime pisut seigelda. Helsinki-Vienna lend oli minu meelest kõige õudsam. Just maandumine. Nagu oleks tivoli boosteril olnud. Okse. Ma ei oska kirjeldadagi, kui närvis me olime enne perede juurde minekut,aga kõik kadus kui ma oma pere nägin. Nad olid nii armsad ja kohe kallistasid ja jutustasid. Viinis oli mega halb ilm. Vihma sadas ja nähtavus oli päris halb. Niisis sõitsime oma armsa perega kodu poole ja terve tee jutustasime autos. Alguses ma olin ikka vaikne ja väga ei julgend midagi öelda, pärast ütlen valesti vms :D Aga lõpuks oli juba mega hea suhelda.

Kodus tegi pere mulle väikse tuuri maja peal. (pildid all) Väga-väga lahe ja hubane kodu! Peale seda aitas mu uus õde( nii lahe on öelda oma õde :D)mul asjad lahti pakkida. Hiljem sõime õhtust. Jah, siin süüakse reaalselt tund-kaks õhtusööki. Sõime igasuguseid saiavariante(?!) pidin valima oma lemmiku. Aa enne söömist andsin kingitused ka kätte ja nad oli väga-väga õnnelikud nende üle. Lõikasime ka kohe eesti leiva lahti ja see meeldis neile väga. :P Tegelikult olin ma juba õhtusöögil nii väsinud, et ma vahel lihtsalt ei kuulanud, mida hostisarääkis. Lihtsalt noogutasin kaasa. :D

Hiljem chillisime veel õega. Ma näitasin talle igasuguseid tantsuvideosid. Tantsupidu ja laulupidu ning ta näitas Marlene tantsustuudio videosid.

Esimene öö uues kodus möödus üsna rahulikult. Väljaarvatud see, et ma nägin terve öö inglise-saksa unenägusid. :D Samuti hirmutas öösel mind mu uus kass. Kraapis öösel mu ust ja mjäugus. Isa ütles, et see on okei, sest Lissi on harjunud Marlene toas magama ja kui uks kinni, siis ta teebki nii. Okei.

Hommikul ärkasin mina kõige hiljem. Aga see okei, sest hostema ütles ka eile, et ma võin magada nii kaua kui soovin, et nad saavad aru, et ma väsinud jne. Julia oli nii armas, et ootas kui ma ärkan,et minuga koos hommikust süüa. Rääkisime jälle palju juttu perega ning peale sööki õppisime hostisaga natuke saksa keelt. Algseid väljendeid. Kuidas keda tervitada jne.

Emotsioona ma ei oska hetkel sõnadesse panna. Siin on lihtsalt nii lahe ja ma sain omale reaalselt parima pere üldse. Ma ei kujutaks ette kedagi teist oma hostperena. Ma olen nii rõõmus ja rahul.

Mõned pildid lennujaamas ja kodus. Enjoy! J

                                                                       

                                         Meie 14/15 Autria grupp on kõigekõige lahedam!!! kallidmusidpaid!

Mu mega hubane tuba!

Pere tegi väikese kingi ka. :)

Marlene auhinnad tantsimises! Niiii lahe.

Kodus on 2 vannituba. Üleval korrusel ja all. Ülemise korruse vannituba on ainult Julia ja minu oma ehk teisisõnu noortel on omavannituba. MEga lahe on see, et siin on vann ja ma armastan vannis käimist!!!! :P

Mu hostisa on väga musikaalne. Tal on eraldi tuba igasuguste muusikainstrumentidega ja ta oli vägagi päri mõttega mulle ka mõnda neist õpetada. Pluss tal on veel igasuguseid erinevaid torupille.(ta ütles isegi eesti keeles torupill)

Tegelikult on mul veel üks lemmiktuba siin. Tantsuruum, mis on majast väljas teises hoones. Ma kindlasti teen sellest pilti ja panen mõnda järgmisesse postitusse. HEtkel kirjutan ma oma postitust nii kiiresti kui võimalik, sest me pidime hostemaga koos lõunaks süüa tegema ja ta hetk tagasi just kutsus mind alla. 

TÄna lähme me ühele üritusele, ma ei saanud täpselt aru, mis üritus see täpsemalt on, aga eks siis õhtul näeb. Ja võib-olla lähme me päeval ema-isaga jalutama. Homme käime me hostemaga koolis ja käime ostame mulle kõnekaardi. 

Aa btw mu õel on juhiload ja talle meeldib shoppata!!!!! Mega!

See postitus tuli väga pikk, ma loodan, et te ikka jõudsite lõpuni lugeda :D Järgnevad postitused proovin ma paremini kirjutada!

Ausalt öeldes ma ei tea, millal ma blogin.Püüan varsti blogida, sest kirjutada on palju. 

Kõigile head viimast vaba suvenädalat! ;)

Hegle-Maris

P E R E

Heeey!

Lõpuks saan mingagi teatada head uudist- mulle leiti pere!!!! 
Eile õhtul peale kaheksat sain ma kõne yfust. Kus vabatahtlik Alice teatas, et nad leidsid mulle arrival pere. Täpselt, arrival pere. Ehk pere, kes pole kindel, kas nad tahavad vahetusõpilast kogu aastaks või on lihtsalt pere, kelle juures ma elan, kuni ma saan kindla pere. Kuid nagu mulle öeldi, siis ma ei peaks üldse muretsema, sest kui meil on perega klapp ja me sobime hästi, siis võivad nad otsustada, et võtavad mind terveks aastaks oma perre. :)
Minu esialgseks kodulinnaks saab Bad Vöslau. Ma uurisin ka internetist selle kohta pisut ning sain teada, et see linn on kuurortlinn. Selles piirkonnas on viinamarjakasvatused ja seal kasvatatakse punast veini ja vahuveini. Rahvaarv (2008): 11190 ja linn asub Viinist umbes 35 km kaugusel. Kliima seal piirkonnas on minu meelest täiesti okei. Talvel ei lange temperatuur alla -10 kraadi ja tundub, et suved on enamasti ikka Eestiga sarnased ehk soojad.
Mu perekonnas on 5 liiget. Ema Gabriele, kes on raamatupidaja ja tegeleb spordialaga nimega nordic walking. Isa nimi on Peter ja ta on doktor. Talle pakub huvi pillimäng. Mul on ka 2 õde- Marlene (30.06.1998) ja Julia (30.06.1995). Nad käivad mõlemad tantsimas ja tegelevad hobikorras ka muusikaga. Peres on ka kass (jeeee). Puhkuste ajal käiakse koos reisimas, ujumas ning restoranides söömas. Pere räägib lisaks kohalikule keelele ka inglise keelt ning veidi prantsuse ja hispaania keeli. Pere on katoliiklik ning käib kaks korda aastas kirikus.Mul hakkab olema oma tuba. Peretütar Marlene on 2014/15 õppeaastal vahetusõpilane Rootsis.
Kuigi see on arrival pere, siis ma teen omalt poolt kõik, et me klapiks ja nad sooviksid mind terveks aastaks oma perre võtta!!! :)
Nüüd on mu lennuni jäänud veel täpselt 14 päeva ja ma ei jõua seda enam ära oodata!!!
Ma pean oma perega ka ühendust võtma- helistama või kirja saatma. Ilmselgelt saadan ma kirja, aga kui ma oma meili lahti võtsin, et kirja kirjutama hakata, siis läks mu pea totaalselt tühjaks ja ma ei tea, mida neile kirjutada. Tahakin lihtsalt väga-väga palju neid tänada, et nad on nõus mind enda perre võtma. (ISEGI kui nad on praegu arrival pere)
Paar pilti perest.

Ma arvan, et järgmine postitus minu poolt on siis, kui olen kohale jõudnud või  viimasel õhtul enne minekut ehk sellest tuleks väga emotsiooniderohke postitus. ;D

Seniks aga byeeee ja nautige veel viimaseid suvenädalaid, sest varsti on kool(erinevalt normaalsetest inimestest tahan mina juba vägavägaväga kooli minna :D).