Suusareis Riesneralmis 1.02-8.02
Pühapäeva hommikul alustasime siis oma sõitu. Sõit kestis kuskil 2h. KOhale jõudes käisime ajasime kohe lumelaua kooli asjad korda ja vaatasime niisama ringi. Esmaspäevast hakkas mul lumelaua trenn. (esimest korda elus laual) Ütleme nii,et esimene päev polnud väga hullu. Mott oli laes ning mul oli ka kõige lahedam treener. (temast hiljem). Esimesel päeval sai rohkem pikali kui püsti oldud. Teisel päeval oli suht katastroof. Sellised julmad kukkumised ja mõtlesin, et ma saagi seda selgeks. Kõige hullem on see, kui sa oled terve päev perseli kukkunud ja persekont on juba niii valus ning siis otsustad sa veel perseli kukkuda. Seda valu ei anna kirjeldada. Noh, tegelt need sellili ja üks kord näoli kukkumised olid ka päris stiilsed. Teisipäeval õppisime liftiga ka sõitma. Väikse liftiga, mitte selle istumisliftiga. See lift nägi välja selline, et tuleb see jublakas ja paned selle omale perse alla ja hoiad köiest kinni ning siis see hakkab tõmbama. Sorry, aga muud moodi ma ei oska seda kirjeldada. Alguses sai kah ikka mitu stiilset kukkumist näidata. Sama päeva õhtul käisime veel spaas. Nii palju kui mina siin Austrias spaades käinud olen, siis pean ütlema, et Eestis palju lahedamad spaad. Näiteks Aqva spaad ei ületa küll siis Austrias ükski spaa. Kolmapäeval polnud motti enam palju, aga jätkus veel,et edasi õppida. Kolmaspäevast hakkas juba sujuma ka. Kukkusin vähem ja treener ka kiitis. Sain isegi korra grupijuht olla, ehk siis kõige ees sõita. Asso kolmapäeval tegin ühe julma kukkumise sellili ka. Peapõrkega vastu maad. Tõmbas külmaks küll seest. Põlved olid juba nkn sinised. Lihased ka korralikult valutasid. Kolmapäeva õhtul tegime perega mänguõhtu. Mängisime erinevaid lauamänge jne. Tore oli! Neljapäeval läks niiiiiii hästi trennis ja tegime kaks korda päevas ka. Peale lõunat läksime ülesse mäkke treeneriga. Megachuul! See võimas tunne, kui mäe tipus oled!
Reedel esimeses trennis käisime jälle üleval mäel ja pärast oli meil võistlus ka. Mingi slaalomi taoline asi. Sain kolmanda koha ja medali. :D Jube tore eks. (Aga tegelt meie grupist sellel päeval ainult kolm inimest võistlesidki.) Uhke olen ikkagi :D pärastlõunal läksime jälle ülesse mäkke. Siis olime ainult mina,üks teine tüdruk ja treener. See oli mõnus. Pärast trenni läksime veel õe ja hostemaga mäkke. Mõtlesime,et lähme ainult ühe korra sest kell oli juba palju ja liftid sõitsid ainult neljani õhtul. Jõudsime 5min enne nelja alla. Ma olin nii motiveeritud, et panime veel ühe korra ülesse liftiga. Viimane sõit siiski.
Mu lumelaua treeneriks osutus 26 aastane Kevin. Kes oli lumelauatamisega juba 20 aastat tegelenud. Lumelaua treneer on 4 aastat olnud, sellest 2 aastat oli USAs(vist)treener. Tal on 1 koer ja vaba aega tal pole. Kui on, siis tegeleb koeraga. :D miks ma seda tean? sest me sõitsime 5min koos liftiga ülesse ja ma pommitasin teda veic küsimustega. Kahjuks suutis tema minult rohkem küsimusi välja pressida :D Vääääääga supermegachuul inimene. Pole ammu nii toredat inimest kohanud!
Muidu hommikuti ärkasime alati 9 ajal. Saime iga jumala päev all korrusel niiiiiii maitsvat hommikusööki, et kasvõi jäägi sinna elama. ( iga hommik sai valida: juustu ja leivasaiad, igat sorti teed, mahla,morssi,puuviljasalatit,jogurtit,krõbinaid,pirukaid,puuvilju jne).Päeval süime tavaliselt mäel kuskil hütis vms. Kui mul oli 2 trenni päevas, siis 1 tunnisel vahepausil sõin ma alati midagi väikest, et trenni minnes sealt mäelt alla ei veereks. Õhtuti sõime seal kodus. Ka midagi väikest.
Reede õhtul andsime kõik asjad ära, sest laupäeval läksime umbes 1h kaugusele Dachsteini. Kus sõitsime ühe kondeliga täiesti ülesse mäkke. See oli umbes 2tuhande 700m kõrgusel vist, kui ma nüüd ei eksi. Ma ei oska sellest väga midagi rääkida. Ma arvan,et pildid räägivad enda eest.
Jepppp,mu lemmiktreener
Pühapäeva hommikul alustasime siis oma sõitu. Sõit kestis kuskil 2h. KOhale jõudes käisime ajasime kohe lumelaua kooli asjad korda ja vaatasime niisama ringi. Esmaspäevast hakkas mul lumelaua trenn. (esimest korda elus laual) Ütleme nii,et esimene päev polnud väga hullu. Mott oli laes ning mul oli ka kõige lahedam treener. (temast hiljem). Esimesel päeval sai rohkem pikali kui püsti oldud. Teisel päeval oli suht katastroof. Sellised julmad kukkumised ja mõtlesin, et ma saagi seda selgeks. Kõige hullem on see, kui sa oled terve päev perseli kukkunud ja persekont on juba niii valus ning siis otsustad sa veel perseli kukkuda. Seda valu ei anna kirjeldada. Noh, tegelt need sellili ja üks kord näoli kukkumised olid ka päris stiilsed. Teisipäeval õppisime liftiga ka sõitma. Väikse liftiga, mitte selle istumisliftiga. See lift nägi välja selline, et tuleb see jublakas ja paned selle omale perse alla ja hoiad köiest kinni ning siis see hakkab tõmbama. Sorry, aga muud moodi ma ei oska seda kirjeldada. Alguses sai kah ikka mitu stiilset kukkumist näidata. Sama päeva õhtul käisime veel spaas. Nii palju kui mina siin Austrias spaades käinud olen, siis pean ütlema, et Eestis palju lahedamad spaad. Näiteks Aqva spaad ei ületa küll siis Austrias ükski spaa. Kolmapäeval polnud motti enam palju, aga jätkus veel,et edasi õppida. Kolmaspäevast hakkas juba sujuma ka. Kukkusin vähem ja treener ka kiitis. Sain isegi korra grupijuht olla, ehk siis kõige ees sõita. Asso kolmapäeval tegin ühe julma kukkumise sellili ka. Peapõrkega vastu maad. Tõmbas külmaks küll seest. Põlved olid juba nkn sinised. Lihased ka korralikult valutasid. Kolmapäeva õhtul tegime perega mänguõhtu. Mängisime erinevaid lauamänge jne. Tore oli! Neljapäeval läks niiiiiii hästi trennis ja tegime kaks korda päevas ka. Peale lõunat läksime ülesse mäkke treeneriga. Megachuul! See võimas tunne, kui mäe tipus oled!
Reedel esimeses trennis käisime jälle üleval mäel ja pärast oli meil võistlus ka. Mingi slaalomi taoline asi. Sain kolmanda koha ja medali. :D Jube tore eks. (Aga tegelt meie grupist sellel päeval ainult kolm inimest võistlesidki.) Uhke olen ikkagi :D pärastlõunal läksime jälle ülesse mäkke. Siis olime ainult mina,üks teine tüdruk ja treener. See oli mõnus. Pärast trenni läksime veel õe ja hostemaga mäkke. Mõtlesime,et lähme ainult ühe korra sest kell oli juba palju ja liftid sõitsid ainult neljani õhtul. Jõudsime 5min enne nelja alla. Ma olin nii motiveeritud, et panime veel ühe korra ülesse liftiga. Viimane sõit siiski.
Mu lumelaua treeneriks osutus 26 aastane Kevin. Kes oli lumelauatamisega juba 20 aastat tegelenud. Lumelaua treneer on 4 aastat olnud, sellest 2 aastat oli USAs(vist)treener. Tal on 1 koer ja vaba aega tal pole. Kui on, siis tegeleb koeraga. :D miks ma seda tean? sest me sõitsime 5min koos liftiga ülesse ja ma pommitasin teda veic küsimustega. Kahjuks suutis tema minult rohkem küsimusi välja pressida :D Vääääääga supermegachuul inimene. Pole ammu nii toredat inimest kohanud!
Muidu hommikuti ärkasime alati 9 ajal. Saime iga jumala päev all korrusel niiiiiii maitsvat hommikusööki, et kasvõi jäägi sinna elama. ( iga hommik sai valida: juustu ja leivasaiad, igat sorti teed, mahla,morssi,puuviljasalatit,jogurtit,krõbinaid,pirukaid,puuvilju jne).Päeval süime tavaliselt mäel kuskil hütis vms. Kui mul oli 2 trenni päevas, siis 1 tunnisel vahepausil sõin ma alati midagi väikest, et trenni minnes sealt mäelt alla ei veereks. Õhtuti sõime seal kodus. Ka midagi väikest.
Reede õhtul andsime kõik asjad ära, sest laupäeval läksime umbes 1h kaugusele Dachsteini. Kus sõitsime ühe kondeliga täiesti ülesse mäkke. See oli umbes 2tuhande 700m kõrgusel vist, kui ma nüüd ei eksi. Ma ei oska sellest väga midagi rääkida. Ma arvan,et pildid räägivad enda eest.
