Kohe alguses pean ära ütlema, et see nädalavahetus oli mu parim nädalavahetus, mis ma olen Austrias veetnud!!!!!!!!!!!
Reedel ei pidanud kooli minema, sest umbes 1aeg hakkasime sõitma selle koha poole, kus toimus seminar( andke andeks, mul on nii halb mälu kohanimede peale). Ehk siis sain hommikul kauem magada!!! Hommikul tegime väikse saksa keele tunni isaga veel ja siis algaski sõit (selle koha) poole. :D Ilm oli üsna halb, vihmane ja üsna jahe. Jõudsime siis kohale ja pidime kohtuma rongijaamas teiste vahetusõpilaste ja vabatahtlikega. Kohale jõudes olid Sandra ja Kristin ka juba rongijaamas ja nii suur rõõm oli neid näha. Kohe kui teiste vahetusõpilaste juurde läksin hakkasid nad rääkima ja olid nii sõbralikud. Rääkisime siis juttu ja ootasime ülejäänusid võp'e. Täiega armas oli see,et Kristin oli täiega sillas mu hostperest. Nad on nii armsad ja sõbralikud inimesed. Ja nii ongi!! Mul on väga vedanud! :) Varsti jõudsid ka teised vahetusõpilased rongiga kohale ning kohe hakkasime kõigiga suhtlema. Jah, täiesti vabalt võisid minna ükskõik kelle juurde ja rääkima hakata. Mitte keegi ei vaadanud sind imelikult. Põhimõtteliselt kõik käisidki ringi, rääkisid natuke ühtede inimestega ja siis läksid edasi teistega rääkima jne.
Panime siis oma kotid ja asjad auto peale ja teekond mäe otsa võid alata. Olgem ausad, teekond polnud midagi nii kerge. :D Umbes tund aega matkasime sinna ülesse.Õnneks oli meil hea seltskond, et igav ei hakanud. Lõpupoole olime me nii väsinud, et ainukesed laused, mis me omavahel vahetasime olid: ma olen nii väsinud, millal me kohal oleme, kas me saame kohe süüa ka, juua saame ka ikka?
KOhale jõudes regristreerisime end sisse ja meid jagati tubadesse. Tüdrukutel oli 2 tuba. JAH 2 tuba umbed 35-40 tüdrukule. Ehk siis ühes toas oli umbes 15-20 tüdrukut. VÄga okei jah :D Panime asjad ära ja saime kõik suures saalis kokku. Alguses nagu ikka oli väike tutvustamine ja sellised asjad. Hiljem jagati meid väiksematesse gruppidesse. Pidime joonistama joondiagrammi(?!) oma tunnetest kuu enne sõitu kuni tänase päevani. Kui enamusel olid seal väga deepid jooned, siis mul oli enam-vähem kogu aeg kõrgel see joon. Vahel on küll halvemaid päevi, aga mingit suurt kurbust pole mul kordagi olnud. Gruppides oli hästi palju suulist rääkimist ja arutamist, mis mulle meeldis,sest see oli huvitavam, kui lihtsalt üksluiselt kedagi kuulata. Õhtul oli meil vaba aeg ja saime lihtsalt üksteisega tutvuda ja chillida.
Laupäev algas kell 8 hommikusöögiga.(seal oli väga head söögid!!!!) pärast seda tegime nagu ikka kombeks energimänge või ma ei tea, kuidas neid nimetada( kõik vahetusõpilased saavad aru, mida ma mõtlen). Peale seda jagati meid taas väiskematesse gruppidesse ja olid mõned workshopid. Räägiti kommunikatsioonist, keelest, hostperest jne. Aa tegime mingit mängu ka. Nagu meile anti mingisugune nö religioon, mida me pidime järgima. Näiteks, me ei tohtinud kunagi ei öelda..kui tahtsid ei öelda, pidi alati hästi kiiresti jajajajaja ütlema ja pead raputama. Samuti, kui me tahtsime inimestega rääkida, siis enne seda pidime me inimese õlale musi tegema ja temaga rääkides teda puudutama. Poisse pidid tüdrukud tutvustama. Nagu nt, kui 2poissi tahtsid üksteisega rääkida, siis neil oli vaja ühte tüdrukut, kes neid enne tuvustaks üksteisele, seejärel võisid nad alles üksteisega rääkida. samuti olid mõned esemed, mida tüdrukud või poisid puudutada ei tohtinud.
Okei..harjutasime natuke oma religiooni ning järgmiseks tulid sisse teise grupi inimesed, kes pidid aru saama meie kommetest ning pidid samal ajal ka silda ehitama. See oli mega huvitav mäng. Lõpuks muidugi rahvas mõistis kombeid ja silla saime ka kõik koos ehitatud.
Õhtul oli fun. Nagu ikka tegime energy mänge, kuid me saime valmistada midagi ette ka. nagu nt laulda või tantsida või mis iganes.
Meie, eestlased ja leedukad laulsime koos baltiketi laulu. (te ju teate...ärgake baltimaad ärgake baltimaad, leedumaa, lätimaa, eestimaa.Laulsime seda nii eesti, läti kui ka leedu keeles. See oli mega tore, et me saime midagi sellist koos teha, sest meil on ju siiski ajaloos midagi ühist. Pärast etteasteid oli luhtsalt fun. Suhtlesime inimestega, tantsisime, laulsime jne.
Pühapäeval pakkisime asju ja toimus veel viimane ühine tund kõik koos, kus tegime veel energy mänge ja laulsime kõik koos. Umbes 12 aeg hakkasime tagasi alla liikuma. Ilm oli väga ilus ja soe. Ja niiiiii ilus oli! Rongijaamas enamus läksid rongiga koju, mulle tulid hostvanemad järgi. Ja ära minek oli nii armas ja siiras. Kõik kallistasid üksteist ja leppisime kokku, et varsti saame Viinis/Linzis/Grazis kokku! Eestlastele oli muidugi kõige raskem head aega öelda.
Otsustaisme hostperega pisut teist teedpidi tagasi sõita.Ehk siis käisime ühe vääääääga suure mäe otsas. Vaade sealt oli ikka uskumatu ja ilm oli ka nii ilus, et ma oleks tahtnud reaalselt nutta. Õnnest. Nädalavahetus oli nii uskumatult tore ning oma nädalavahetus kuskil nii imelises kohas veel lõpetada ka....Ma korrutasin hostperele lihtsalt,et sorry, aga ma jäängi siia täna. :D
Reedel ei pidanud kooli minema, sest umbes 1aeg hakkasime sõitma selle koha poole, kus toimus seminar( andke andeks, mul on nii halb mälu kohanimede peale). Ehk siis sain hommikul kauem magada!!! Hommikul tegime väikse saksa keele tunni isaga veel ja siis algaski sõit (selle koha) poole. :D Ilm oli üsna halb, vihmane ja üsna jahe. Jõudsime siis kohale ja pidime kohtuma rongijaamas teiste vahetusõpilaste ja vabatahtlikega. Kohale jõudes olid Sandra ja Kristin ka juba rongijaamas ja nii suur rõõm oli neid näha. Kohe kui teiste vahetusõpilaste juurde läksin hakkasid nad rääkima ja olid nii sõbralikud. Rääkisime siis juttu ja ootasime ülejäänusid võp'e. Täiega armas oli see,et Kristin oli täiega sillas mu hostperest. Nad on nii armsad ja sõbralikud inimesed. Ja nii ongi!! Mul on väga vedanud! :) Varsti jõudsid ka teised vahetusõpilased rongiga kohale ning kohe hakkasime kõigiga suhtlema. Jah, täiesti vabalt võisid minna ükskõik kelle juurde ja rääkima hakata. Mitte keegi ei vaadanud sind imelikult. Põhimõtteliselt kõik käisidki ringi, rääkisid natuke ühtede inimestega ja siis läksid edasi teistega rääkima jne.
Panime siis oma kotid ja asjad auto peale ja teekond mäe otsa võid alata. Olgem ausad, teekond polnud midagi nii kerge. :D Umbes tund aega matkasime sinna ülesse.Õnneks oli meil hea seltskond, et igav ei hakanud. Lõpupoole olime me nii väsinud, et ainukesed laused, mis me omavahel vahetasime olid: ma olen nii väsinud, millal me kohal oleme, kas me saame kohe süüa ka, juua saame ka ikka?
KOhale jõudes regristreerisime end sisse ja meid jagati tubadesse. Tüdrukutel oli 2 tuba. JAH 2 tuba umbed 35-40 tüdrukule. Ehk siis ühes toas oli umbes 15-20 tüdrukut. VÄga okei jah :D Panime asjad ära ja saime kõik suures saalis kokku. Alguses nagu ikka oli väike tutvustamine ja sellised asjad. Hiljem jagati meid väiksematesse gruppidesse. Pidime joonistama joondiagrammi(?!) oma tunnetest kuu enne sõitu kuni tänase päevani. Kui enamusel olid seal väga deepid jooned, siis mul oli enam-vähem kogu aeg kõrgel see joon. Vahel on küll halvemaid päevi, aga mingit suurt kurbust pole mul kordagi olnud. Gruppides oli hästi palju suulist rääkimist ja arutamist, mis mulle meeldis,sest see oli huvitavam, kui lihtsalt üksluiselt kedagi kuulata. Õhtul oli meil vaba aeg ja saime lihtsalt üksteisega tutvuda ja chillida.
Laupäev algas kell 8 hommikusöögiga.(seal oli väga head söögid!!!!) pärast seda tegime nagu ikka kombeks energimänge või ma ei tea, kuidas neid nimetada( kõik vahetusõpilased saavad aru, mida ma mõtlen). Peale seda jagati meid taas väiskematesse gruppidesse ja olid mõned workshopid. Räägiti kommunikatsioonist, keelest, hostperest jne. Aa tegime mingit mängu ka. Nagu meile anti mingisugune nö religioon, mida me pidime järgima. Näiteks, me ei tohtinud kunagi ei öelda..kui tahtsid ei öelda, pidi alati hästi kiiresti jajajajaja ütlema ja pead raputama. Samuti, kui me tahtsime inimestega rääkida, siis enne seda pidime me inimese õlale musi tegema ja temaga rääkides teda puudutama. Poisse pidid tüdrukud tutvustama. Nagu nt, kui 2poissi tahtsid üksteisega rääkida, siis neil oli vaja ühte tüdrukut, kes neid enne tuvustaks üksteisele, seejärel võisid nad alles üksteisega rääkida. samuti olid mõned esemed, mida tüdrukud või poisid puudutada ei tohtinud.
Okei..harjutasime natuke oma religiooni ning järgmiseks tulid sisse teise grupi inimesed, kes pidid aru saama meie kommetest ning pidid samal ajal ka silda ehitama. See oli mega huvitav mäng. Lõpuks muidugi rahvas mõistis kombeid ja silla saime ka kõik koos ehitatud.
Õhtul oli fun. Nagu ikka tegime energy mänge, kuid me saime valmistada midagi ette ka. nagu nt laulda või tantsida või mis iganes.
Meie, eestlased ja leedukad laulsime koos baltiketi laulu. (te ju teate...ärgake baltimaad ärgake baltimaad, leedumaa, lätimaa, eestimaa.Laulsime seda nii eesti, läti kui ka leedu keeles. See oli mega tore, et me saime midagi sellist koos teha, sest meil on ju siiski ajaloos midagi ühist. Pärast etteasteid oli luhtsalt fun. Suhtlesime inimestega, tantsisime, laulsime jne.
Pühapäeval pakkisime asju ja toimus veel viimane ühine tund kõik koos, kus tegime veel energy mänge ja laulsime kõik koos. Umbes 12 aeg hakkasime tagasi alla liikuma. Ilm oli väga ilus ja soe. Ja niiiiii ilus oli! Rongijaamas enamus läksid rongiga koju, mulle tulid hostvanemad järgi. Ja ära minek oli nii armas ja siiras. Kõik kallistasid üksteist ja leppisime kokku, et varsti saame Viinis/Linzis/Grazis kokku! Eestlastele oli muidugi kõige raskem head aega öelda.
Otsustaisme hostperega pisut teist teedpidi tagasi sõita.Ehk siis käisime ühe vääääääga suure mäe otsas. Vaade sealt oli ikka uskumatu ja ilm oli ka nii ilus, et ma oleks tahtnud reaalselt nutta. Õnnest. Nädalavahetus oli nii uskumatult tore ning oma nädalavahetus kuskil nii imelises kohas veel lõpetada ka....Ma korrutasin hostperele lihtsalt,et sorry, aga ma jäängi siia täna. :D
Teised pildid veel tulekul!
























heheheee, mina kirjutasin selle "elu on ilus" Burg Altpernsteini külalisteraamatus!! :D
VastaKustutapaar kuud tagasi ei suutnud ma lugeda uute võpide blogisid, sest nii kurb meel tuli, aga nüüd siuke mõnus nostalgialaks, sest ma täiega hästi mäletan, kuidas mul kõik samamoodi oli just nendel seminaridel seal lossikeses mäe otsas kõige lahedamate inimestega :)