esmaspäev, 29. september 2014

Besuch prater,Madame Tussauds

  Eelmise nädalavahetuse reede õhtul käisime hostperega Badenis nende perefirma pagariäris oli mingi üritus. Tehti seal ekskursioone jne. Hostema vend tegi meile ekskursiooni, õnneks ta teadis, et ma ei saa aru ja siis kogu aeg ütles, et pole hullu ma teen sulle pärast eraldi ekskursiooni inglise keeles. Päris tore oli, aga kogu aeg käis hostema ringi ja tuvustas mind kõikidele, see oli väsitav, kuna ma olin pisut haige ka. (jälle...) Õnneks läksime varem koju. 
Laupäeval käis mu tugiisik, Petra, mul külas. Sain natuke eesti keeles rääkida, aga meie suhtlus oli nagu eesti-inglise segu :D Kui ma alguses arvasin, et ahh nii tore saan jälle eesti keeles rääkida, siis alguses eesti keeles rääkida oli ikka väga veider. Pidin kogu aeg enne peas läbi mõtlema, mida öelda tahan, sest muidu ütlesin nii ebaloogilisi lauseid. Aga väga tore oli temaga suhelda. Rääkisin, kuidas mul siin läinud on ning ta rääkis oma kogemustest Eestis.Tore oli.
Pühapäeval käisime hostperega Viinis. Külastasime Besuch prate ja Madame Tussauds. ehk siis tivolis ja kuulsuste kujusid vaatamas..(:D) Ma enam päris täpselt ei mäleta kõiki detaile sellest päevast, (sest ma olen nii laisk ja ei viitsi õigel ajal blogi kirjutada) aga tivoli oli mega chuul. Proovisime mõnda atraktsiooni ja no...:D ma ei tea, ma armastan tivolit! Hiljem käisime kuulsuste kujusid vaatamas. Enam-vähem ehtsad nägid välja ka. 
Ma ei oska midagi rohkemat kirjutada, ma arvan, et pildid räägivd enda eest. 
                                               
                                                  














































Koolis läheb normaalselt, kuigi mind ajab pidevalt närvi, et ma ei saa tunnis midagi kaasa teha,sest ma lihtsalt ei saa aru. Ja seal lihtsalt istuda ei jõua enam noh. Kuigi me juba rääkisime klassijuhatajaga ja panime paika, millal meil saksa keele tunnid noorema klassiga on, aga need ei toimi VEEL!! Nagu kammoon, kaua võib. Homme räägin klassijuhatajaga ja küsin mis värk on, sest no enam ei jõua lihtsalt istuda(no tegelt ma õpin saksa keelt ka, aga ma ei viitis lihtsalt iga jumala tund mingeid sõnu tuupida). Mu klassikaaslased on mega armsad ja aitavad mind tohutult palju. For example, nad kirjutavad mulle inglise keeles lauseid ja ma tõlgin saksa keelde ja siis nad kontrollivad. Või annavad mulle mingi teema, millest kirjutada ja siis pärast parandavad vigu. 
Eelmine nädal oli natuke kurvemaid päevi ka. Tegelt ei saa öelda, et kurvemaid, sest ainult üks koolipäev oli, kus ma olin nii tüdinenud ja AGAIN me isutsime itaalia keele tunni ajal väljaspool klassi. Ja ma pidin inglise keele pika jutu uuesti ümber kirjutama, sest algne vihik, kuhu ma selle kirjutasin, ei sobinud. (oli vaja punaste kaantega jne). Siis pisut pisardasin ja sel hetkel mõistsin ma,et mul on ikka nii vedanud, et Allie(võp usast) minuga samas klassis on, sest ta lihtsalt saab nii hästi aru, mida ma tunnen. Ja kui teda poleks olnud, siis ma oleks küll päris nutma hakanud seal koridori peal. AA ja mul pole ikka veel õpikuid, nagu õpetaja ütles küll, et natuke läheb aega, sest neil on õpikud täpselt õp arvu pealt tellitud, aga nooo jah..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar